Täpsem info spiritismi ja MTÜ Võsu Vaimne Keskus AMO tegevuse kohta August Kilgilt, telefonidelt 3238572 või 53345516 E-mail august@spiritism.ee Skype august.kilk Aadress Rakvere tee 9, Võsu, 45501, Lääne-Virumaa, Estonia

 

Esperanto lipp

Esperanto lipp on rohelist värvi, millest üks kuuendik vasakul üleval nurgas on valge ja selles on roheline viisnurk. Samuti esperanto märgid on roheline viisnurk valgel taustal. Neid kasutatakse ülemaailmselt esperantistide poolt.

August Kilk: Esperanto keel pakub lahendust

Erialakirjanduses väidetakse, et maakeral elab umbes kaks tuhat rahvast. Järelikult on keelte arv rohkem kui kaks korda suurem rahvaste arvust.
Tśehhoslovakkia entsüklopeedia „Maailma keeled“ andmetel on 211 maailma keelel miljon või suurem kõnelejaskond. Üheteistkümnes keeles kõneleb kokku 2 miljardit 780 miljonit inimest, s.o.peaaegu kaks kolmandikku maakera rahvastikust. Need 11 on hiina, inglise, vene, hindi, hispaania, araabia, bengaali, portugali, jaapani, indoneesia ja saksa keel. Mõningate allikate järgi on maailmas 300 kirjakeelt, ülejäänud levivad ainult suuliselt.
Kirjakeelte arv pidevalt suureneb ja see protsess ei sõltu alati otseselt keele kõnelejate arvust.
Kristlus on alati käsitlenud maailma keelerikkust Jumala karistusena.
Praeguste arusaamade järgi tuleb keelelist mitmekesisust võtta kaheti: ühelt poolt see mitmekesistab maailma, väljendab erinevaid maailmanägemisi ning on selles mõttes ehtne aare. Teisest küljest võib seda muidugi käsitleda eraldava tegurina, takistusena, mis piirabrahvastevahelist suhtlemist, omamoodi kommunikatsiooni tõkkena. Niisiis on keel ühteaegu sild ja eraldusmüür.
Teaduse ja tehnika kiire areng alates 1950. aastate keskpaigast tähendas informatsioonihulga tormilist kasvu, keerustumist ja uute infosuundade kujunemist. Infoplahvatus avaldus publikatsioonide tormilises kasvus kõikidel teadusaladel seoses trükiasjanduse ning side-, televisiooni- ja raadiotehnika täiustumisega.
Informatsioonilaviin tekitas informatsioonikriisi. Aasta jooksul trükitakse maailmas umbes 100 000 erialaajakirja, umbes 400 000 raamatut. Jõuti küllaltki ootamatu paradoksini: avaldati üha rohkem ja paremat infot, kuid asjatundjate informeeritus neid huvitavates küsimustes vähenes. Selle põhjuseks raskused vajaliku teabe kätteleidmisel. Teadlased räägivad juba keskkonna saastamisest infoga.
Infokriisi teravdab informatsiooni paljukeelsus. On tarvis palju tõlkida. Kuid tõlkimine on töö mis nõuab palju aega ja raha. Olemasolevatel andmetel tõlgitakse Euroopas käesoleval ajal 80 kuni 240 miljonit lehekülge aastas, maksma läheb see 1,5-4,8 miljardit dollarit.
Kui varem tõlgiti eeskätt religioosseid, diplomaatilisi ja ilukirjanduslikke tekste, siis nüüd on suhe muutunud: kõige enam tõlgitakse kaubandusalaseid (35%) ja teaduslik-tehnilisi (20-21%), ilukirjandus moodustab 0,3% kogu tõlketoodangust.
Lahenduseks oleks neutraalse esperanto keele ametlik kasutuselevõtt, mis oleks teiseks keeleks emakeele kõrval ja samaaegselt kaitseks kõiki rahvuskeeli vägivalla- ja võimukeelte hävitava mõju eest. Maailma uue keelekorralduse toimimiseks on esmalt vajalik poliitilist otsust. Näiteks märtsis 2005.a. saksa Herzberg linna ja poola Gòra linna valitsused võtsid esperanto keele omavaheliseks suhtlemiskeeleks. Infot saab internetist www.ic-herzberg.de
Võõrkeelte omandamine eeldab väljumist harjumuspärasest emakeelsest keskkonnast ning nõuab suurt ponnistust ja veendumust tehtava vajalikkuses, sest emakeele hästi reguleeritud, alati täpselt ja sujuvalt töötav süsteem kinnistub meis juba lapsepõlves ning muutub käitumisvormiks. Emakeele valdamise kogemus valitseb inimest, määrab tema käitumise. Sellest väljuda ei ole sugugi lihtne. Õnneks esperanto keel on suhteliselt kergesti omandatav.
Osata keelt tähendab säilitada mälus selle grammatikareeglid ja neile reeglitele alluv sõnavara. Esperanto sõnavara ja grammatika rahvusvaheline iseloom ning keele lihtne struktuur teevad tema õppimise ja õpetamise võrratult lihtsamaks ja kergemaks, kui seda on mis tahes rahvuskeele õppimine ja õpetamine. Seetõttu on esperanto hõlpsasti äraõpitav ka iseseisvalt õppimise teel.
Esperanto keele looja Ludwig Lazar Zamenhof (1859-1917), sündis poola linnas Bialystokis, mis tol ajal kuulus Venemaale. Lapsepõlv möödus paljurahvuslises ja mitmekeelses keskkonnas. Ta ütles:“Rahvusvahelise keele idee, mille ellurakendamisele ma olen pühendanud kogu oma elu, tärkas minus juba lapsepõlves.“ Ta jõudis järeldusele, et rahvusvaheliseks keeleks võib olla ainult neutraalne keel. Tuttavate Euroopa keelte puhul pani ta tähele nende keerulist süsteemi, nägi, kui palju oli seal stiihiliselt loodud elemente, ebajärjekindlust jne. Zamenhof asub elavate keelte materjali ümber töötama. Nii ilmus 1878. aastal, kui Zamenhof oli lõpetanud gümnaasiumi, tema tehiskeele projekt Lingwe universala`universaalkeel`.
Ent isa nõudis, et Ludwigist saaks silmaarst. Selleks sõitis noor Zamenhof Moskvasse, kus ta aga ei lakanud mõtlemast uue keele üle. Varsavisse naasnud, kus ta perekond sel ajal elas, sai Zamenhof teada, et isa oli tema keeleprojekti käsikirja ja muud visandid ära põletanud.
Zamanhof elas seda raskelt läbi.
Salaja, nii et tuttavad ja sugulased ei märkaks, asus ta 1880. aastate algul uuesti keele aluseid välja töötama.
1887. aastal oli keeleprojekt enam-vähem valmis.Vältimaks naljaheitmist ja pilkeid ning kartes patsiente eemale peletada, otsustab silmaarst ja filoloog Zamenhof avaldada uue keele projekti varjunime all. Ta otsib seda kaua ja jääb lõpuks peatuma sõna „lootev“ juurde.
Tiitellehele on kirjutatud „Dr.Esperanto“, järgneb teose nimetus vene keeles:“Rahvusvaheline keel. Eessõna ja täielik õpik“. Tänu äia rahalisele toetusele see trükiti.
Esimese maailmasõja alguseks oli esperanto õpikuid ilmunud peaaegu 30 keeles.
Just esperanto puhul on võimalik rääkida ühiskonna madalamate kihtide massilisest kaasatõmbamisest rahvusvahelise keele liikumisse.Esimesed tööliste esperantorühmad ja -ühingud hakkasid tekkima XX sajandi algul mitmel Euroopa maal: Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis jm. Esperantost sai erikeelsete kollektiivide reaalne suhtlemisvahend, kuna ta kasvas tehiskeelest üle elavaks keeleks. Esperanto sisestruktuuri võimalused on loogilised ja ei ole väiksemad etniliste keelte vastavatest väljendusvõimalustest.
Esialgu ilmuvad esperanto keeles tõlked: juba1888. aastal annab A.Grabovski esperanto keeles välja Aleksandr Puśkini „Tuisu“, seejärel Wiljam Shakespeare`i „Hamleti“, Nikolai Gogoli „Revidendi“, Moliére`i, Goethe, Schilleri jt. teoseid.
Eesti esperantokeelsest kirjandusest saavutasid rahvusvahelise tunnustuse Hendrik Adamsoni ja Hilda Dreseni esperantokeelne looming. Hilda Dresenist kujunes rahvuskirjanduste suur tõlkija esperanto keelde. Ta on tõlkinud palju kirjanikke. Ainuüksi ühes antoloogias „Nõukogude Eesti luule“ (1977) tutvustas ta maailmale 36 eesti poeeti; ta on tõlkinud veel „Kalevipoja (1975) ja palju muud. Hilda Dresen tõlkis ka vene ja ukraina kirjandust.
1968.-69. õppeaastal õppis esperantot 16 505 õpilast 31 maal 543 koolis. Lisaks sellele õpetatakse esperantot 16 riigi 29 ülikoolis.1964. aastaks oli juba 127 terminiloogilist sõnastikku viiekümne eriala oskussõnadega. Tegutseb spetsiaalne Rahvusvaheline Esperanto Teadusassotsiatsioon (aastast 1908), mis koordineerib esperantot teadusse rakendatavate õpetlaste tööd ja millel on oma häälekandja – ajakiri „Teaduslik ringvaade“. Küllaltki arenenud on esperantokeelne perioodika. Käesoleval ajal ilmub üle saja ajalehe ja ajakirja, osa neist on teaduslikud – keemia, geograafia, meditsiini, õigusteaduse, pedagoogika jt. erialade
väljaanded. Esimesed raadiosaated esperanto keeles toimusid 1922. aastal Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. 1979. aastal edastasid esperantokeelseid saateid 11 riigi 14 jaama.
Tähtis osa esperanto arengus on seltsidel, organisatsioonidel, mitmesugustel kohtumistel ja Kongressidel. Esimesel ülemaailmsel esperanto kongressil 1905. aastal oli kohal 688 delegaati. 68. kongressil, mis toimus1983. aastal Budapestis, oli osavõtjaid 4834.
Ülemaailmsesse Esperantoliitu (asutatud 1908), mis asub Rotterdamis, kuulub käesoleval ajal üle 40 rahvusliku esperantoorganisatsiooni üle kahe tuhande liikmega ja veel umbes 50 erialade ja kultuurivaldkondade järgi moodustatud assotsiatsiooni ja seltsi. Tegutsevad õpetajate, juristide, ajakirjanike, arstide, raudteelaste, noorte ja üliõpilaste rahvusvahelised Esperantoliidud. Alates esimesest ülemaailmsest kongressist 1905. aastal töötab esperanto Akadeemia, mille ülesandeks on suunata keele arengut. Eri aegadel on akadeemia liikmeteks olnud väljapaistvaid keeleteadlasi. Selle tööst on osa võtnud ka akadeemik Paul Ariste.
Eriline osa on1953. aastal asutatud ühingul „Ülemaailmne esperantoliikumine rahu eest“.

Missugused on siis esperantot iseloomustavad jooned?

Kõigepealt tuleb mainida põhimõtet „üks häälik – üks täht“ s.o. foneetilist kirjaviisi, mis võimaldab lähendada hääldamist (suulist kõnet) maksimaalselt kirjapildile (kirjalikule kõnele). Sellega on kõrvaldatud graafika ja ortograafiaga seotud raskused, mis annavad end nii teravalt tunda mitme Euroopa keele, nagu inglise ja prantsuse keele õppimisel, kus kirjapildi ja häälduse vahel on lausa kuristik. Nagu teada on esperanto grammatika kokku võetud 16 reeglisse, millest piisas, et väljendada kõiki grammatilisi suhteid, mis on vajalikud selleks, et süsteem täidaks sõnade muutmise funktsiooni. Erandeid see grammatika peaaegu ei tunne. Loogilisus ja erandite välistatus vastandavad esperanto grammatika järsult etniliste keelte grammatikale. Mis puutub aga sõnavarasse, siis on esperanto, just vastupidi, viidud võimalikult lähedale nendele keeltele, põhinedes kõige levinumate Euroopa keelte ühistel leksikaalsetel ühikutel. Nii toimis Zamenhof, luues esperantot, ühel juhul Euroopa keelte suhtes kontrasti printsiibi järgi, teisel juhul sarnasuse põhimõtet jälgides ja leidiski tehiskeele optimaalse variandi.

Kaasajal on esperanto keel muutunud elavaks rahvusvaheliseks keeleks ja ta pakub uue maailma keelekorralduse rakendamise puhul end teiseks keeleks emakeele kõrvale!
Kui nii teostuks, siis ei peaks õpilased koolis teisi keeli kohustuslikus korras õppima. Siis oleks keeleprobleem maailmas lahendatud ja suurriikide keeled ei saaks vägivaldselt väikerahvaste keeli ja nende kultuuri hävitada, nagu see praegu toimub Eestis.

Ülemaailmse Esperanto-Liidu 2006.a. Aastaraamatus on märgitud 99 riiki, kus õpitakse ja õpetatakse esperanto keelt põhiliselt tänu entusiastidele, kelledel puuduvad rahalised ja poliitilised võimalused. Euroopa Liidu parlamendis on mitmel korral arutletud esperanto keele kasutuselevõttu. Soome eesistumise ajal hakati tõlkima EL materjali esperanto keelde!

Tänavune 92-e Ülemaailmne Esperantistide Kongress toimub Jaapanis, Jokohamos (4.-11.08.2007).
Tänavune 43-s Baltimaade Esperanto-Päevad toimuvad Leedus, Śiauliai Ülikoolis (14.-22.juulil 2007).
Maailmas toimub väga palju erinevaid esperantistide üritusi, kokkutulekuid, seminare ja kongresse. Näiteks, seoses 100 aastat esperantot Soomes, tähistatakse kultuurisündmusena Kuopio Muusikakeskuses 27.juulist 1.augustini 2007., soome presidendi pr. Tarja Haloneni kaitse all.
Noored esperantistid koostavad igal aastal üksteise külastamiseks uue raamatu „Pasporta servo“(passi teenus).Esperantist, kes soovib, et teda külastataks, annab oma andmed ja teenuse pakkumise tingimused raamatu koostajale. Selles raamatus on ligi 3000 aadressi üle Maailma, erinevate teenuste ja vastuvõtu tingimuste pakkumisega. Nii külastavad paljud esperantistid teineteist ja tutvuvad teiste rahvaste kultuuri, kommete, looduse ja muuga!
Esperanto algkursuse läbimiseks kulub ca 60 õppetundi. Umbes 25% algsõnavarast on meile varem teada kui rahvusvahelised sõnad! Kes on esperanto keelt õppinud, sellel on hulga lihtsam teisi keeli õppida, kuna ta on saanud selge ettekujutuse keele struktuurist.
Esperanto keelt on analüüsinud Tartu Ülikooli professor Aleksandr Dulitśenko oma raamatus „Maailmakeele otsingul“(Tartu, 2004). See raamat on raamatupoodides müügis.
Interneti kodulehelt http://blog.delfi.ee/blog/Esperantist leiate esperanto kohta eesti keeles lugemist. Üks kasutatavam Esperanto kursus internetis on kodulehel http://eo.lernu.net/ See on tõlgitud 63-e keelde. Kahjuks mitte veel eesti keelde.
Brasiilias koostatud Esperanto kursus on kodulehel http://www.kurso.com.br See on tõlgitud 23-e rahvuskeelde, kuid mitte veel eesti keelde.
Venekeelne Esperanto kursus on http://www.esperanto.mv.ru/Seppik/index.html
Tartu Esperanto klubi koduleheks on http://kultuuriaken.tartu.ee/?place=1062181863
Tallinna Esperanto klubi koduleht on http://isasosendakajinda.blogspot.com
Poola Raadio esperantokeelset saadet saate kuulata kodulehelt http://www.polskieradio.pl/eo/
Wikipedia kodulehel http://et.wikipedia.org/wiki/Esperanto on esperanto kohta lugeda.
Saate osa võtta esperantokeelsetest turismireisidest www.esperanto-turismo.com
Saate valida endale esperantokeelse kirjasõbra www.multimania.com/kosomo
Põhja-Ameerika organisatsioon Lapsed Ümber Maailma jagab vaesematele esperanto lastele tasuta õppevahendeid, raamatuid, laule ja kasette www.icxlm.org.
Esperanto keelt kõnelevatel skautidel on koduleheks www.esperanto.org/skolta/sm
Hiina esperantistidel on taidźitćiun koduleht www.01248.cn
Lõuna-Korea uususundi Ùonbulismil on esperantokeelne koduleht www.uonbulismo.net
Jaapani usundi Oomoto esperantokeelne koduleht on www.epa.jp.
Taanis Martinus-Instituudi esperantokeelne koduleht on www.martinus.dk
Algkristluse Kvekerismi esperantokeelne koduleht on www.kveker.org/esperanto.htm
Katoliku usu esperantokeelne koduleht on www.ikue.org
Noorte esperantistide interneti aktiivi koduleht on www.ikso.net/echei
Esperanto õpetajate interneti koduleht on www.ilei.info
Budistide esperantokeelne koduleht on www.esperanto.us/budhana.html
Euroopa Esperanto-Liidu koduleht on www.groups.yahoo.com/group/europa-esperanto-unio
Kristlike Evangelistide (KELI) koduleht on www.chez.com//keli
Ülemaailmse Esperanto-Liidu (UEA) koduleht on www.uea.org
Bruno Gröningi Sõpruskonna (vaimne tervendamine) koduleht on www.brunogroening.org
Veel esperantokeelseid kodulehti: http://esperanto.net, http://groups.google.com/group/estonio , http://www.monda.org/nesto/

MTÜ Võsu Vaimse Keskuse AMO koduleht on www.spiritism.ee
Esperantokeelseid interneti kodulehti on palju.

Esperanto sõnastikud eestlastele

1895 Esperanto-eesti sõnastik Villem Vaher
1911 Esperanto-eesti lisa sõnastik ( enam kui 900 sõna lisaks Universaal sõnastikule)
H. Śtahlberg.
1912 Esperanto-eesti sõnastik Jakob Rosenberg
1923 Eesti-esperanto sõnastik Jakob Rosenberg
1926 Esperanto õpiraamatu sõnastik Erik Arvisto
1927 Esperanto-eesti sõnastik Vo-Ko (P.Berg (P.Ariste), H.Dresen ...)
1931 Eesti-esperanto taskusõnastik H. Rikand
1933 Esperanto-eesti taskusõnastik H. Rikand
1936 Esperanto-eesti sõnastik H. Rikand
1957 Väike esperanto-eesti sõnaraamat Hendrik Sepamaa
1990 Eesti-esperanto sõnastik Jaan Ojalo
2004 Esperanto-eesti sõnaraamat Raimond Haabvere

1911, 1923, 1931, 1934 Esperanto võti

Esperanto keele neutraalsus lähendab rahvaid, seega me räägime ja suhtleme inimene inimesega, mitte eestlane venelasega või hiinlane inglasega jne.!
Esperanto keele omandamine ja kasutamine on vajalik investeering maailma kultuuri- ja rahuprotsessi! Hõlpsasti õpitav Esperanto hüvitab Sinu õppimisvaeva külluslikult.

Niisiis, kas te räägite esperantot? Kui mitte, siis võime soovitada õpikuid: Z.V. Semenova, M.I. Isaev „Ućebnik jazõka esperanto“. Moskva 1984; J. Ojalo „Esperanto keele õpik“.
Tallinn,1973 ja1986 ning parandatud trükk 1995.

August Kilk
Rakvere tee 9
45501 Võsu
Lauatelefon: 3238572
Mobiiltelefon: 53345516
E-mail: august.kilk@mail.ee
Skype august.kilk